Saadaval on väike Aaloe taim koos mulla ja potiga minu toalillekogust. Taime nimi eesti keeles on Harilik Aaloe (Aloe Vera), vene keeles kasutatakse tihti ka nimetust столетник. Eestis on vanarahvas kasutanud aaloe kohta ka nimetusi Elioks, Aknaohakas, Põleuhakas.
Taim pärineb Araabia poolsaarelt (Hajari mäestikust) ja seda on tuntud juba tuhandeid aastaid. Nüüdseks kasvatatakse seda paljudes kuumades ja kuivades piirkondades (Aafrikas, Madagaskaril, Vahemere riikides, Ameerikas, Aasias), et saada seda maailmakuulsat, raviomadustega Aloe Vera geeli, mis sisaldub taime paksudes lehtedes.

Vanarahvas uskus, et Aaloe on halva energia neelaja ja hoiab kurja majast eemal. Usuti, et kui külla tuleb pahatahtlik inimene või kui kodus on palju negatiivsust, tõmbab su kodune aaloe kõik selle endasse. Ja kui su taim järsku ilma nähtava põhjuseta ära närbub või lausa sureb, siis on kodus nii palju negatiivsust, et üksainus taim selle neutraliseerimisega enam hakkama ei saagi! Ka mul on seetõttu kodus igaks juhuks mitu taime.
Ravimtaimena võin aaloed soovitada neile, kes kipuvad end köögis kogemata põletama või päevitades ära põlema. Mul endal oli aastatetagune juhus, kui keev õli fritüürist otse mu käeseljale läigatas. Panin küll käe kiirelt külma jooksva vee alla, aga nahk läks kiirelt tumepunaseks ja valu oli õudne! Kartsin, et kui see koht ükskord üleüldse terveks saab, on koletu arm kindlustatud!  Aga proovisin ikkagi ka Aaloega: lõikasin taimelt ühe alumise lehe ja eemaldasin okastega servad. Seejärel lõikasin noaga lehe ühest servast "avatud raamatu" moodi lahti: lehe sisemise, geeliga osa panin vastu põlenud nahka ja lehe kooreosa jäi väljapoole. Seejärel sidusin selle lahtilõigatud lehe ettevaatlikult sidemega kinni, nii et see oli liikumatult vastu põletust. Võin kinnitada, et valu kadus juba mõne tunniga ära! Vahetasin vana lehe uue vastu ja lasin sellel sideme all veel ühe päeva olla, edaspidi paranes koht ainult sidemega. Minu hämmastuseks vesiville ei tekkinudki ja isegi põletusarmi ei jäänud!

Aaloe taimele meeldib valge kasvukoht ja selline muld, mis kohe läbi ei kuiva. Kui panna taim otse kuuma päikese kätte, siis lähevad ta lehed kergelt pruunikat tooni. See on täiesti normaalne kaitsereaktsioon, värv läheb roheliseks tagasi, kui nihutad taime päikesest veidi kaugemale. Kastetakse pigem vähe, nagu kõiki kaktuseid. Kastmisel jälgida, et vett ei jääks aaloe leheroseti sisse, mis võib ta mädanema ajada, kasta tuleks ainult mulda. Ka pidevalt "jalad vees" olemine aaloele ei meeldi! Aga liiga vähe kastetud taimel ei ole lehed mitte paksud - pontsakad, vaid nagu "tühjad liistakad". Sellega annab taim märku, et tahab edaspidi üldiselt rohkem vett saada. Kui on soov taime meditsiiniliseks otstarbeks tarvitada, siis väetist mitte panna, ta kasvab väga hästi ka ainult veega kastes.

Mõõdud: kõrgus koos potiga 18 cm, poti läbimõõt 9 cm, poti kõrgus 7 cm. Kaal koos mulla ja potiga: 268 g.