18 originaal litograafiat mapis, Narva ja Tallinn, lehe mõõt ca 42 x 29,5 cm, kunstniku poolt signeeritud. Haruldased!

Väljavõte ajalehest "Põhjarannik":

Kaks sõdurit – Saksa ja Nõukogude oma – joonistasid Narvat
Narva eesti gümnaasiumis on hoiul enne Narva pommitamist viimasena vanalinna joonistanud Saksa sõduri tööd.

Pilte vanast Narvast, keskaegsest linnast, mis 2. maailmasõja lõpul täielikult maamunalt pühiti, on säilinud üsna vähe. Kõige tuntumad on 63 vaadet, mis kuuluvad 1939. aastal ilmunud Karl Sarapi tuntud fotoalbumisse “Vana Narva”. Kuid on veel üks, seni vähe tuntud vana Narva vaadete kollektsioon, mis pole sattunud ühtegi kataloogi ja mida säilitatakse praegu Narva eesti gümnaasiumis. 1944. aastal joonistas 15 vaadet vanalinnast Saksa soldat Sönke Nissen. Ta oli viimane kunstnik, kes jäädvustas veel purustamata vana Narvat.

Wehrmachti radist Sönke Nissen nakatus Volhovi rindel malaariasse ja sattus ravile ühte Narva-Jõesuus asunud sõjaväesanatooriumi. “Esimest korda Narvat nähes olin vapustatud selle linna arhitektuurilisest terviklikkusest,” meenutas Nissen aastaid hiljem. Palju aastaid hiljem Saksamaale tagasi jõudnuna (pärast sõda sattus Nissen vangi) oli ta rõõmus, et kõik sõjaväepostiga saadetud joonistused ka koju jõudsid. Hiljem andis selleks ajaks juba kutseliseks kunstnikuks saanud Nissen need väikeses tiraaþis välja.

Saksa sõdur jäädvustas näiteks Peeter I ja tuntud bürgermeistri Schwartzi maju. Need on olemas ka Sarapi albumis, kuid ilma selle puhtsaksaliku palavikulise täpsuseta detailides, mida Nissen edasi andis. Kui algasid pommitamised, Nissenit enam linnas polnud. Alles palju hiljem sai ta teada, et linn purustati. Ja oli väga kurb.

Kõik algas “Must-valgest Narvast”

Narva muinsuskaitseseltsi esimees Jüri Tõnisson, kes on ka väikese gümnaasiumi juures tegutseva muuseumi varahoidja, jutustas, kuidas need tööd tema kätte sattusid.

Kõik algas sellest, et 1997. aastal andis noor ajaloolane, narvalane Anton Weiss-Wendt välja albumi “Must-valge Narva” – see on kõige täiuslikum seni olemasolevatest kataloogidest, kus on kujutatud sõjaeelset Narvat. Lisaks veel autori teravmeelne tekst. Album anti välja Kultuurkapitali toetusel ja paljude inimeste, Eesti ja välismaa muuseumide töötajate, Vana Narva seltsi liikmete Vilma Talbergi ja Jüri Tõnissoni enda kaasabil.

“Anton oli varem üks selle seltsi aktiivsemaid liikmeid. Ta on väga ettevõtlik ja võimekas teadlane, kelle üle Narva võib uhke olla. Praegu on ta Bostoni ülikoolis ja kirjutab doktoritööd Narva hukkumisest,” rääkis Tõnisson.

Anton Weiss-Wendt pani oma albumisse mõned hävinenud Narva vaated, mille oli jäädvustanud Nikolai Tihhonov, 1945. aastal linnas käinud Nõukogude sõdur. “See on ainus juhus, kui maalimisobjektiks on surnud varemed. Kuigi Tihhonovi tööd pole detailides väga täpsed, annavad nad sureva linna vaimu väga hästi edasi,” kirjutab Anton Weiss-Wendt.

Veel üks sõdur

Kolmes keeles – eesti, inglise ja saksa keeles – välja antud album sai Saksamaal üsna tuntuks. Ja kord sai Weiss-Wendt Saksamaalt läkituse kelleltki Sigismund Lievenilt, kes kirjutas, et peale Tihhonovi on veel üks sõdur, Saksa oma, kes samuti joonistas Narvat, tõsi, veel tervet.

Lieven on pärit baltisaksa perekonnast, kes 1940. aastatel reparteeriti Eestist algul Poolasse, hiljem aga Saksamaale. Kuid ta tundis jätkuvalt huvi kõige vastu, mis oli seotud tema esimese kodumaaga. 1983. aastal kinkis üks sõber Lievenile väikeses tiraaþis ilmunud Nisseni 18 oforti “Estland” (15 Narva ja 3 Tallinna vaadet). Lieven pakkus oforte, mida võib pidada autoritrükiks, perekond Weiss-Wendtile kingituseks.

“Meie aga otsustasime need kinkida Tõnissoni muuseumile. Meie arvates on Jüri Tõnisson meie Antoni tõeline sõber ja esimene õpetaja. Ilmselt leidis ta oma tee paljuski tänu Tõnissonile,” ütles Antoni ema Irene Weiss-Wendt.

Kaks ajaloo jaoks huvitavat pilguheitu

Jüri Tõnisson oli Lieveniga kaua kirjavahetuses. Tema palvel kohtus Sigismund Lieven 86aastase Nisseniga, kes sellel ajal oli veteranidekodus, ja selgitas välja Narva tööde saamisloo. Oma sõjamälestustest ei tahtnud Nissen rääkida, ütles, et need on liiga sünged. Seda enam, et pärast sõda oli ta viis aastat vangis. “Ainus helge mälestus sellest ajast on aeg, kui ma sanatooriumis olin ja Narvat joonistasin,” kinnitas Nissen.

Jüri Tõnisson tegi Nisseni tööde koopiatest gümnaasiumi aulas näituse. Saksa sõduri tööde kõrval on väljas Nikolai Tihhonovi tööde koopiad – kaks pilguheitu Narvale. “Ajaloo jaoks on need mõlemad huvitavad,” sõnas Tõnisson.

IRINA TOKAREVA 
Laupäev, 4.10.2003

"Põhjarannik" Kirde-Eesti päevaleht

 Originaal, ei müü koopiaid.

VAADAKE KA MINU TEISI OKSJONEID JA OSTA E POODI !

(MKK-5 )