"Surnud majad" käsitleb Põhjasõja aastaid, millele eelnes ikaldus ja nälg ning järgnes katk. Romaani tugevaks küljeks on Aarne Vinkel oma raamatus "August Mälk" nimetanud just nende laastavate aegade olustikukujutust: "Usutava sisseelamisega maalib kirjanik üksikasjaliku pildi kusagil Alutaguses paikneva Varjuküla eluolust."

 

Romaani esimeses osas omandab peategelane Urgose Hain lugemisoskuse, õpib natuke saksa keelt, töötab sepa juures. Ka puutub ta kirikumõisas kokku pastori tütre Hedvigiga. Uskudes, et Rootsi riigivõim annab talupojale vabaduse, saab noormehest rootslaste poolehoidja. Romaani esimese poole lõpul põletavad venelased Varjuküla maha.

 

Teises osas liitub Haini loodud teosulaste kaitsesalk Rootsi sõjaväega ning teeb kaasa ebaeduka võitluse Vene sissetungi vastu. Hain saab kaks korda haavata, ent jõuab vahepeal siiski Tallinnas käia, et kinnitada oma õigust Urgose talule ning Alatskivilt pärit Martrega abielluda. Romaan lõpeb optimistliku akordiga: vankris lamav Urgose peremees mõtleb haavast hoolimata töödele, mis ees ootavad.

 

"Romaan on kirjutatud silmapaistva jutustamisoskusega, selle tegelased räägivad rahvapärases, vanasõnalises stiilis," kirjutab Aarne Vinkel. Käesoleva väljaande aluseks on romaani teine trükk, mis ilmus Vadtsenas 1974. Arvestades, et Mälgul oli kombeks oma teoseid lõpmatult lihvida ja täiustada, on selle väljaande eelistamine 1934 Tartus ilmunud esmatrükile mõistetav.