"Ja päike tõuseb" on Ernest Hemingway esikromaan. Romaan on pilguheit niinimetatud kadunud sugupõlvele, mis kannatab Esimese maailmasõja armide all.

 

Raamatu pealkiri on võetud Vana Testamendi Koguja raamatust 1.5: "Ja päike tõuseb ja päike loojub ning läheb tagasi oma paika, kust ta jälle tõuseb."

 

Raamatu peategelased on Jake Barnes ja ta sõbrad-tuttavad, kelle elu möödub lõbutsedes, juues ja pidutsedes, kuid mis on ometi kantud sügavast isiklikust traagikast. Sisemine valu hoitakse aga endas – mured juuakse maha, et mitte mõelda. Neil puudub võime luua tugevaid sidemeid ning isegi millestki sügavamalt hoolida. Tegelastevahelised kõnelused on justkui sunnitud ja monotoonsed, kasutatakse pidevalt samu fraase. Inimesi (selles raamatus Robert Cohni), kes on sõjast enamasti mõjutamata jäänud, põlastatakse, peetakse hulludeks, sest nad on veel võimelised pühenduma ja tõeliselt armastama. Romaani sõlmpunktiks on fiesta Pamplonas, mis toob peategelaste suhetesse suuri muudatusi.