Hääletu alistumine . Magnus Ilmjärv
- Eseme ID: 190061706
- Jälgi eset
- Jaga
Hääletu alistumine . Magnus Ilmjärv
Eseme ID: 190061706
Seisukord: Kasutatud
Seda eset saad osta ka siis, kui ei oma veel Osta.ee kontot
| Vaadatud: | 134 |
|---|
Lehola, Harjumaa, Eesti
1
Ettevõte|Kasutaja alates 2020
4546
edukat müüki aasta jooksul
Postitab tavaliselt 1 päevaga
Ostukaitse igal ostul tasuta
- Turvatud maksed
- Autenditud müüjad
- Kiire klienditugi
- Soodne transport
| Seisukord: | Kasutatud |
|---|---|
| Asukoht: | Lehola, Harjumaa, Eesti |
| Kogus: | 1 |
| Transport: |
SmartPOST: al. 3.04 EUR (S)
Omniva: al. 1.51 EUR (S)
DPD pakiautomaat: 1.76 EUR (S)
Venipak: 1.35 EUR (S)
Unisend: 1.39 EUR (S)
Kokkuleppel müüjaga Abi |
| Tagastamine: | Tagastusõigus vastavalt seaduses sätestatud korrale. Loe rohkem |
| Maksmine: | pangaülekandega, deposiidikandega, Osta.ee e-konto ülekandega |
| Müüja: | Raamatugalerii99.9%positiivset tagasisidet vaata kasutaja e-poodi |
Normaalses korras raamat!
Hääletu alistumine
Eesti, Läti ja Leedu välispoliitilise orientatsiooni kujunemine ja iseseisvuse kaotus 1920. aastate keskpaigast anneksioonini
987-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Argo 2004
TUTVUSTUS
Raamatus vaadeldakse mitmete maade arhiivimaterjalide põhjal, missugused olid presidentide Konstantin Pätsi, Karlis Ulmanise ja Antanas Smetona suhted Nõukogude Liiduga; mis takistas Balti riikide poliitilist ja sõjalist koostööd; missugused olid Balti riikide suhted suurriikide Inglismaa, Saksamaa ja Nõukogude Liiduga ning Poolaga; mida kujutas endast 1930. aastate teisel poolel deklareeritud nn neutraliteedipoliitika.
Üheks uurimisobjektiks on küsimus, miks ei tekkinud Balti riikide vahel 1939. aasta sügisel välis- ja sõjalis-poliitilist koostööd; miks Eesti, Läti ja Leedu valisid erinevalt Soomest alistumise tee.
Balti riikide omavahelisi suhteid vaadeldakse Nõukogude Liidu ja Saksamaa välispoliitika ning rahvusvaheliste suhete kontekstis. Vaatluse all on ka suurriikide majanduspoliitika mõju Balti riikide välispoliitikale.
Baltimaade sisepoliitikat käsitletakse raamatus sedavõrd, kuivõrd see puudutas ja mõjutas nende välispoliitikat. Balti riikidest on pearõhk Eesti välispoliitikal.
Raamat lükkab paljuski ümber meie senist müütidel põhinevat minevikunägemust ja aitab paremini mõista, miks kaotasid kolm Balti riiki 1940. aastal iseseisvuse.
Magnus Ilmjärv on Ajaloo Instituudi teadur.
Üheks uurimisobjektiks on küsimus, miks ei tekkinud Balti riikide vahel 1939. aasta sügisel välis- ja sõjalis-poliitilist koostööd; miks Eesti, Läti ja Leedu valisid erinevalt Soomest alistumise tee.
Balti riikide omavahelisi suhteid vaadeldakse Nõukogude Liidu ja Saksamaa välispoliitika ning rahvusvaheliste suhete kontekstis. Vaatluse all on ka suurriikide majanduspoliitika mõju Balti riikide välispoliitikale.
Baltimaade sisepoliitikat käsitletakse raamatus sedavõrd, kuivõrd see puudutas ja mõjutas nende välispoliitikat. Balti riikidest on pearõhk Eesti välispoliitikal.
Raamat lükkab paljuski ümber meie senist müütidel põhinevat minevikunägemust ja aitab paremini mõista, miks kaotasid kolm Balti riiki 1940. aastal iseseisvuse.
Magnus Ilmjärv on Ajaloo Instituudi teadur.
NB! Endine raamatukogu raamat
Küsimused müüjale
Ainult vastatud küsimused on kõigile nähtavad. NB! Oma kontaktandmete jagamise korral ei saa Osta.ee teid petturite eest kaitsta.