Kas me oleme üksi universumis?

Autorid: Jean Heidemann, Nicolas Prantzos, Hubert Reeves ja Alfred Vidal-Madjar

Prantsuse keelest tõlkinud: Hillar Tali

Kaane kujundanud: Tiina Sildre

Lehekülgi: 208

Ilmumisaasta: 2001

Kirjastus: Olion

Sellele küsimusele püüab anda vastuse raamat originaaltiitliga «Sommes-nous seuls dans l'Univers?» Sel raamatul on õigupoolest viis autorit: neli intervjueeritavat ja kolm intervjueerijat. Neli teadlast vastavad igaüks nende eriala puudutavatele küsimustele, mistõttu raamat jaguneb nelja ossa. Iga osa alguses tutvustab intervjueerija lühidalt teadlast.
Esimene neist on tuntud raadioastronoom Jean Heidmann, kes Nan ays, kakssada kilomeetrit Pariisist, «kuulab» taevast hiiglaslikku raadioteleskoobi abil, analüüsib kuuldut ja püüab leida midagi, mis viitaks maaväliste tsivilisatsioonide signaalidele. Ta osaleb rahvusvahelises programmis SETI (Search for ExtraTerrestrial Intelligence), mille eesmärgiks on leida märke maavälisest mõistusest. Seni ei ole see tal korda läinud, kuid ta usub kindlalt, et ühel päeval on tal edu.
Teine teadlane on astrofüüsik Alfred Vidal-Madjar, kes töötab Pariisi Astrofüüsika Instituudis. Kui Jean Heidmann kuulab universumit, siis tema vaatleb seda. Ta uurib tähtedelt lähtuvat valgust ja määrab selle spektri joonte järgi seal leiduva aine. Ta kõneleb, kuidas 1984. aastal avastati tekkiv planeedisüsteem tähe Beeta Pictoris ümber, meist kuuekümne viie valgusaasta kaugusel. Sestpeale on vaevumärgatavate häirete järgi tähe näivas liikumises avastatud teisigi ühe või mitme planeediga tähti. Ta selgitab, miks on mõeldav, et mõni neist planeetidest võiks vastata tingimustelt meie Maale, kuigi ta ise on maavälise elu olemasolu suhtes skeptiline.
Kolmandana saab sõna Nicolas Prantzos, kes on samuti astrofüüsik. Tema arutleb kosmoselendude teemal. Esiteks, millal ja kuidas jõuab inimene meie Päikesesüsteemi planeetidele. Ta vaatleb mitmesuguseid kosmilisi liiklusvahendeid, alustades meile tuntud keemilisel kütusel töötavate rakettidega ja lõpetades ulmeliste kosmoselaevadega, mis liiguvad päikesepurjede või antiainest ammutatud energia jõul. Ka tema on maavälise mõistusliku elu suhtes kahtlev, põhjendades seda nn. Fermi paradoksiga (mille sõnastas itaalia teadlane Enrico Fermi): kui maavälised tsivilisatsioonid on olemas, siis miks nad pole siin? On ju meie päikesesüsteem suhteliselt noor, võrreldes universumi vanusega. Kui leidub meist määratult vanemaid maailmu. kus on arenenud mõistuslik elu, siis peaksid selle esindajad juba ammu Maal käinud olema.
Hubert Reeves on Kanadast pärit õpetlane, kes püüab vastata küsimusele, mis on õieti elu tänapäeva arusaamade järgi? Ta annab pildi sellest, kuidas tekkis elu Maal ja jõudis välja inimeseni. Arutletakse muude võimalike eluvormide üle, mis ei põhine süsinikul, nagu meie Maal.
Kõik neli teadlast eraldi on avaldanud ka varem raamatuid. Seetõttu on nende tekst ladus ja arusaadav ka teadusvõõrale huvilisele, liiati kui raamatu lõpus on antud terminite ja teaduslike mõistete seletused. Peale selle sisaldab raamat ka kosmilise kalendri. Selle esimene aasta algab Suure Pauguga ja lõpeb aasta 2000 saabumisega. Selle kalendri järgi sündis Jeesus näiteks 31. detsembril kell 23.59. Head lugemist!