Käesolev teos on palju lustakam ja otsekohesem, kui teised samalaadsed raamatud. Seksist siin juba puudu ei tule. Aga Stella sellest paraku osa ei saa. Peale selle on tal mõningad puudused. Ta on kolmekümnendate vales pooles, üksikema ning tema prantslaslik kuumaverelisus paneb täiskasvanud mehed kahvatama. Pole ka ime, sest kutid, kellega ta kohtamas käib, on kas eemaletõukavalt valgete hammastega solaariumi püsikliendid, kel püksiaugud kummaliselt punnitamas või kiilanevad ja vestlemisvõimetud paksukesed. Neist esimestel on kodus mustast satiinist voodilinad, teistel aga... abikaasad.

Mida peaks üks tüdruk ette võtma? Sisustades aega Londoni poliitiliselt kõige korrektsemas beebikoolis käimise ning oma allüürnik Frankilt lantimisnippide kogumisega, on ta hakanud tõsiselt kahtlema, kas tal eales veel tekib võimalusi kellegagi voodit jagada.

Stellat võiks pidada üksikemade Bridget Jones'iks. Hõrgu huumori ja lõbusa vaimukusega maitsestatud raamat libiseb alla sama sujuvalt, kui sidrunisuflee.