Pärast Teise maailmasõja lõppu oli purustatud Euroopa täis rahvamasse paljudest riikidest ja rahvustest, kelle kodud ja kodumaad okupeeritud või kellel tee sinna suletud. Nende seas ka eestlased nagu lehed sügistormis, puistati laiali, üle merede ja maade. Väljarändaja ainsaks kaasavaraks oli teadmine, et oleme eestlased. Austraalia, ilus, avar ja sõbralik lõunamaa, võttis meid omaks.

See on lugu kaugele kadunud eestlastest, kes pole unustanud oma nooruse kodumaad, jälginud alati ta saatust, tundnud rõõmu tema vabanemisest võõrast ikkest.