Luulekogu "Kord puudutab maad, kord pilvi mu lend" lõppeb 2001. aastal kirjutatud tekstiga "Siin ma nüüd olen", mis annab justkui vastuse küsimusele, kas luuletuse minakuju on janud pigem pilvedesse või maapinnale. Kõnealuses luuletuses nimetab kirjutaja ennast otsesõnu "endiseks poeediks", mis annab mõista, et praegu käes hoitava raamatu autor on tegemas luulega lõpparvet - või on lõpparve juba teinud ning võtab langetatud otsuse nüüd raamatukujul kokku. Kui arvata välja noorpõlve põlveotsas trükitud vihikud, siis ongi Arpo jõudnud oma esimese korraliku raamatuni ajal, kui ta on aktiivse luuletamise juba ammu selja taha jätnud. Autor on kahe jalaga maapinnal, argipäeva "kohutav igavus" on võitnud, ent vajadus luulekogu avaldada annab aimu, et Arpo igavesti romantiline hing - mis ühendab suurt osa siinse kogu tekstidest ning toonib ka tema elukäiku - on küll andnud ehk järele, ent mitte alla. - Jan Kaus