Lihtõieline LÕHNAV /Harilik Ebajasmiin

Philadelphus coronarius

1 väike istik/Kaevan välja ennem paki saatmist.

Harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius) 2…3 m kõrguseks kasvav, tugevate, vanemas eas pisut rippuvate võrsetega tavaline ja paljukasutatud ilupõõsas pärineb Lõuna-Euroopast kuni Kaukasuseni. Kultuuristatult kasvatatakse alates juba XVI sajandist. Vähenõudliku , külmakindla ilutaimena on harilik ebajasmiin Eestis laialt levinud. Vanematel võrsetel koor on kestendav, võrsed soonelised, noorelt pehmekarvased. Lehed vastakud, munajaselliptilised, karedad, 4…8 cm pikad, 2…5 cm laiad, leheserv harvalt jämesaagjas, teritunud tipuga ja kiilja lehealusega, pealt tumerohelised ja paljad, alt heledamad ja roodude nurkades karvased. Õied valged, kuni 3 cm läbimõõdus, koondunud 5-7 õielistesse kobaratesse, lõhnavad tugevasti, puhkevad juunis. Viljad valminult pruunikad 0,5…1 cm suurused silmapaistmatud kuprad, sisaldavad rohkelt seemneid. Viljad püsivad põõsastel ka talvel. Harilikule ebajasmiinile sobivad igasugused kasvukohad, ka kuivad, kuid eelistab siiski veidi niiskemat kasvupaika. Istutatakse nii üksikpõõsastena kui gruppidena. Rohkeks õitsemiseks vajavad aeg-ajalt pärast õitsemist üsna tugevat tagasilõikust. Linnatingimusi talub hästi,,

See on suur, mitme varrega põõsas, mis võib kasvada kuni 3 meetri kõrguseks ja laiuseks. Sellel on püstine, kaarjas kasvukuju ning see annab hiliskevadel ja varasuvel tihedaid, ümaraid lõhnavate valgete õite kobaraid. Lilled on tassikujulised, viie kroonlehega ja läbimõõduga kuni 5 cm. Neil on magus, tsitruseliste lõhn, mis on kõige silmatorkavam varahommikul ja õhtul.
ja lõhnav heitlehine põõsas, mis toodab hiliskevadel ja suve alguses valgete õite kobaraid. 

See on vastupidav ja suudab ellu jääda külmemas kliimas. .