Pealtnäha on lugu pealiskaudne. Kirjeldab lõbusaid juhtumusi ja pikib rikastamiseks sisse toredaid looduskaemusi, elutarkust, kavalaid trikke, kasvatusnippe, teoreetilist laadi kooliteadmisi ja praktilisi õpetusi. Sügavamas vaates on jutustus aga teismeea siirderiitusest, lapsest enda eest vastutama hakkava inimese üleminekueksamist. See näitab, milline ettevalmistus enda – ja ka teiste – eest hoolitsemiseks on adekvaatne. Tegelikult kehtivad samad tasakaalu eelistavad valemid ka täna. Kaalukausid poputamise ja karastamise, faktiteadmise ja oskusteabe, egoismi ja teiste aitamise, emotsionaaluse ja ratsionaalsuse ning varade-vahendite jaotamine tänase ja homse vahel peavad balansis olema. Vastasel juhul saab elukool raske ja inimsuhted keerulised olema. Teine juntsu, virisev äbarik Dudus, kes energilisele ja abivalmile Poldekile kui ankruks kaelas, õppis seetõttu tuuritamisest kindlasti rohkemgi.

“Matk naeratuse eest” eest oli nii populaarne, et Poolas tehti selle põhjal ka film ja teleseriaal.

Nagu vanad muinasjutud, on ka “Matk naeratuse eest” mitmekihiline ja ridadevaheline tarkusepagas on mahukam raamatust endast.