Sisukord
Eestimaa tundmise allikad ; Kultuurilooline Järvamaa ; Koduvoortel ; Looduse uurimisest ja looduse uurijaist Türi ümbruses ; Mõningaid Tartu kodu-uurimise küsimusi ; Tartu nekropol ; Ülikool on Tartu kese ; Toomemäe loodus ; Pühajärve looduse õpperada ; Lahemaa maailma rahvusparkide mestis ; Varakevad Okaa stepilaigul ; Meie leedu süda on teiega ; Jasnaja Poljana - Tolstoi häll ja haud ; Oma maad suureks teinud mees ; Marlebäkis ja Marleoja taustal ; IUCN-i peaassambleel Uus-Meremaal ; Allikad ja uurimisalad ; Stepipäritoluga taimede levikust ja taimegeograafilistest piiridest Eestis ; Fenoloogia on rahvateadus ; Jooni Kirde-Eesti taimestiku kujunemisloost ; Taimegeograafiline barjäär ; Kõnnumaa ja Kõrvemaa taimegeograafilisest aspektist ; Loopealsed - Lahemaa ainulaadsem kooslus ; Vändra-Laiksaare metsavaldkond ; Teodor Lippmaa tegevus looduskaitse valdkonnas ; Teet Lunts loodusesõbra ja botaanikuna ; Henrik Koppel ja loodusteadus ; Veendumusest ei taganeta ; Andres Mathiesen - Eesti metsanduse rajaja ; Johannes Käis - ökoloog kõiges ; Teaduse eetikakeskus teisenevas ajas ; Akadeemik Edgar Kant ; Krahv Friedrich Berg looduse uurimise ja loodushoiu liidrina ; Jääajajärgse Eesti tundja ; Inimene, ökosüsteem ja kultuur ; Põlvest põlve ; Kaks kultuuriloolist tamme ; "Kalevipoeg ja looduskaitse ; Loodus kultuuris ; Rukkilill - rahvuslik lill ; Üks kask meil kasvas õues ; Tamm - põlispuu, tamm - aegade tunnistaja ; Laulikud, laevameistrid, meremehed ; Raamatute raamat ; Erni Krusten eesti loodusmurekirjanduse arenguloos ; Loodus Elmar Kitse loomingus ; "Tallinna deklaratsiooni" vaim ; Eesti looduseksliibrised ; Koidula meie esimese naiskirjanikuna ; Et rahvas teaks... ; Vargamäe noort Andrest meenutades ; Kure talu vanadel radadel ; Salved täis mõttevilja ; August Kitzberg Kalkunis ; Juhan Liivi elusündmuste ja jutukatkeid Mäe tänavalt ; Kultuuriloolis-maastikuliste keelualade loomise printsiipidest ; Nii vaikse kodoküla talo... ; Kindralist loodusesõber ja maastikuhoidja ; Meenutusi Albert Üksipist tema enda ütlemistega ; Tuglase selja taga ; Kuidas tekkisid "Pildid ja hääled" ; Kuskil Aafrika rannal ; Tamme murdumise aegu ; Päikese poeg ; Maailmapildi restauraator ; August Sang - Pärnu poeet ; Algataja ; Anna Ahmatova ja Debora Vaarandi ; Maaõpetaja saatus ; Aatemees ; Alles hoida maailma ; Piiperi pikksilma pärija ; Koosal koos kooserdamas ; Isikuloolist kultuurilugu ; Vaikus ; Üks mõttearutlus looduskaitsepäeval ; Õpetaja minu elus ; Olla õla allapanija! ; Käepigistus ; Talituustist ja linlase kodukasest ; Puudus vaikijatest

Jaan Eilart (1933–2006) oli taimegeograaf, kelle eluhooleks sai loodushoid ja kultuurihoid. Tema eestvedamisel hakati Tartu Ülikoolis õpetama looduskaitset, ta asutas Üliõpilaste Looduskaitseringi (1958), väidetavalt vanima tudengite looduskaitseühenduse maailmas, ta juhtis Lahemaa rahvuspargi rajamist.
Eilart tundis väga paljusid, suhtles palju, kirjutas ajalehelugusid juubelitel ja mälestuspäevadel, kokkusaamistel jutustades suutis ta kõnelda ka neist, kelle nime muidu ei tohtinud suhu võtta ega mäletadagi.
Laias laastus võiks tema kirjutiste ainevallad nimetada nõnda: kodune Järvamaa; ülikoolilinn Tartu; taimeteadus; loodushoid ja kultuurikaitse; mälu mäletamine; kaasteeliste innustamine; kummardus kultuurikandjatele; hädasid ühiskonnas; ja − mis mujal maailmas hääd näha.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Tartu Ülikooli Geograafia osakond.