Desmond Doyle hülgab tema naine, kes põgeneb Austraaliasse ja jätab ta koos kolme väikese lapsega. Ta püüab kõigest väest jätkata nende toetamist pubis laulmise ja siin seal maalimisega vaid selleks, et valitsus ja lasteteenistused võtaksid ära tema lapsed märkides et kunagi pole olnud pretsedenti, kui isa kasvataks oma lapsi ilma emata. Ta läheb kohtusse ja kaotab ning talle öeldakse, et ta ei saa oma juhtumit edasi kaevata. Seejärel leiab ta pensionärist advokaadi, kes on varem põhiseaduse edukalt vaidlustanud ja aitab tal asja Riigikohtusse viia.