Teos on jätkuks autori monograafilisele uurimusele «Esimene Eesti üldlaulupidu 1869» ning on koostatud samu põhimõtteid järgides ja enam-vähem samasugust mahtu arvestades. Peamiseks allikmaterjaliks on olnud tolleaegne eesti ja baltisaksa ajakirjandus, mille hulk on märksa suurem kui I laulupeo puhul. Lisaks trükimaterjalile on rohkesti kasutatud isiklikke kirjavahetusi.
Autor ei käsitle kahte laulupidu ainult muusikaliste suursündmustena, vaid on nendega laialdaselt sidunud eesti koori- ja orkestrimuusika üldise arengu 1870-ndail aastail ning käsitlenud laulupidusid kui tähtsaid lülisid kogu eesti rahvusliku liikumise ahelikus, kus eri tegelasgrupid ja erinevad ideelised voolud pidasid leppimatut võitlust

Tarnime kõik kaubad kuni 30 päeva jooksul. Tavaliselt  7  tööpäeva jooksul.

NB! mitme eseme ostukorral palun kirjutada meile teade,  kuna esimesed asuvad erinevates ladudes