Daniel Defoe

Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused

Kord ma pidasin plaani, et kaevan selle koha alla, kus nad oma lõket tegid, augu ja panen sinna viis-kuus naela püssirohtu, mis siis tuletegemise ajal tuld võtab, nii et kõik läheduses olijad õhku lendavad; aga kõigepealt ei raatsinud ma kuidagi nende peale nii palju püssirohtu ära raisata, sest mu varud olid juba niigi ühe tünni peale kokku kuivanud, ja teiseks polnud ma kindel, et see püssirohi just siis plahvatab, kui nad kõik tule ümber koos on; võib-olla see puistaks neil ainult silmad tuhka täis ja hirmutaks veidi, aga mitte sel määral, et nad selle paiga maha jätaksid; ma kaalusin ka võimalust, et otsin endale mõne hea varitsuspaiga, kust ma siis oma kolm topeltlaenguga püssi keset verist tseremooniat nende pihta tühjaks lasen, kui olen kindel, et ma iga pauguga kaks või kolm neist vagaseks teen või haavan, ja kargan siis nende kallale oma kolme püstoli ja mõõgaga; ma ei kahelnud, et ma saan nende kõigiga hakkama, kui neid seal ka paarkümmend tükki peaks olema.
See pilt pakkus mitu nädalat mu meelekujutlusele toitu ja ma olin sellest nii sisse võetud, et nägin seda tihti uneski ja nii mõnigi kord põmmutasin vaimus nende pihta.