Valikkogu
„Väikesed pildid Eestist” (jutustused)
Luulet ja mõtteid

„Eest ära, eluvanker veereb!
Eest ära – muidu alla jääd!
Või tule kaasa! tõmba! lükka! –
Või juhi, kui sul võimsad käed!
Eest ära!” hüüab elu.

Anna Haava

Ehisköites raamat Anna Haava 160. sünniaastapäeva tähistamiseks, mis on 15. oktoobril 2024. Uues raamatus ilmub Anna Haava noorpõlve jutustuste ja luule kõrval ka valik tema mõtteid, mis on ammustel aegadel kirja pandud, ent tarvilik elutarkus tänagi.

Anna Haava noorpõlvejuttudest saate lugeda, kuidas inimesed vanasti elasid ja kuidas sirgus väike Anna, kellel seisis alati meeles, kuidas ülemkooliõpetaja Tann ükskord geograafiatunnis kord eestlastest rääkinud ja ütelnud: „Lätlased on vast anderikkamad, nad on elavamad, aga eestlastel on igatahes rohkem iseloomu.”

Anna Haava luuletusi on viisistatud üle paarisaja, paljud neist on tänaseks muutunud peaaegu rahvalauludeks. Just laulude kaudu on Anna Haava luule jõudnud rahva südamesse.

Teda tuntakse luuletajana, kellel on palju õrnahingelisi, nukraid luuletusi („Kui sa tuled, too mull’ lilli”, „Ei saa mitte vaiki olla”), tunderikast armastusluulet („Oh ma isegi ei tea”, „Lenda, lepatriinuke”, „Nii ta on”), uhkust sünnimaa Eesti üle („Elumere mühinasse”).

Miskipärast pole sugugi räägitud aga sellest, et Anna Haava on kirjutanud ka palju rõõmsatujulisi, uljaid, humoorikaid värsse. Uues kogus on avaldatud mõnigi neist („Eest ära!”, „Uudis”, „Mis Mats mõtleb”, „Vai sedasi suad mehele”, „Ilmar ise” jt.). Leiate need, nagu mõnedki ta sooja huumoriga vürtsitatud jutud raamatust.

Anna Haava sünniaastapäev on Eesti kultuuri suurpäev. Sõpradega kokkusaamise rõõmus päev. Nagu Anna Haava ise on kirjutanud oma luuletuses „Meie”:

Meie silmades säravad sädemed,
Meie põues lainetab julgus ja jõud,
Hoovab elu!