Tõlkija Tõnn Sarv:
"Daodejing" on üks enamtõlgitud ja -tõlgitsetud tekste maailmakirjanduses, taoismi tüvitekst, väga vana ja väga mõjukas. Taoism ise on sügavalt mõjutanud ja suunanud hiina, mongoolia, korea, jaapani ja paljude teiste rahvaste kultuure juba aastatuhandeid. Viimastel sajanditel ka läänemaailma. Meenutatagu kasvõi Benjamin Hoffi raamatuid Puhh ja Tao ning Notsu ja Te.

"Daodejing" (traditsioonilises hiina kirjas 道德經; lihtsustatud hiina kirjas 道德经 (Dàodéjīng; Wade´i-Gilesi transkriptsioonis Tao Te Ching; eesti keelde tõlgitud mitmeti, sealhulgas "Raamat teest ja väest" või "Kulgemise väe raamat") autorlus on traditsiooniliselt omistatud Laozile, kelle eluajaks arvatakse umbes 6. sajandit eKr.

"Daodejingi" tõlgitsemine ja tõlkimine on toimunud pidevalt. Ka hiina kultuuris antakse sellele tekstile tihtipeale erinevaid tõlgitsusi. Osalt tuleneb see Laozi arhailisest keelest, ent suuresti ka teksti aforistlikust stiilist, mis sageli vaid vihjab, jättes arusaamiseks mitmeid võimalusi. Teksti näiline lihtsus ja väike maht on kahtlemata samuti üks põhjusi, miks seda teost nii palju on teistesse keeltesse tõlgitud. Ingliskeelseid "Daodejingi" tõlkeid loendatakse juba ammu sadades.

Arvestatavad tõlked eesti keelde on raamatuna ilmunud Linnart Mälli ja Jaan Kaplinski poolt vastavalt 1979. ja 2001. aastal. Üheks selle teksti tõlkimise-tõlgendamise võtmeküsimuseks on keskne mõiste "Dao". See on ühtaegu tavaline sõna ja mõiste, aga ka filosoofiline ja lausa kosmoloogiline termin. Erinevad tõlkijad on seda lahendanud mitmeti. Linnart Mäll kasutas selleks eestikeelset sõna "kulg" (kulgemine, kulgema, kulgeja). Jaan Kaplinski jättis selle üldse tõlkimata. Sarnaselt on toiminud ka väga paljud teised tõlkijad-tõlgitsejad.

Käesolevas eestikeelses versioonis "Tee väe raamat" on läbivalt kasutatud tõlkevasteks sõna "tee", mis on ühtlasi ka selle mõiste kõige otsesem ja selgem vaste eesti keeles. Ka kõigi teiste oluliste terminite puhul on kasutatud läbivalt eestikeelseid vasteid.