Augusti lõpp 2007. Olen hirmsasti pettunud tänavuses olematus suves, kus soojakraade oli Pariisis küll pidevalt 20 kraadi ümber ja isegi rohkem, aga väga kõrvetavat päikselist päeva, nagu siin tavaliselt alati on, tänavu ei olnudki. Või kui oli, siis mitte kunagi neil päevil, kui mina oleksin tahtnud. Viimse piirini väsinud ja närvilisena tuhandete turistide nägemisest selles linnas, kust kõik inimesed on otsustanud kord elus läbi käia, plõksutades fotoaparaatide, kaamerate ja telefonidega pidevalt pilte, otsustasin ühel päeval sealt kaduda nii kiiresti kui võimalik.