Soov ja huvi talletada kirjasõnas oma aatekaaslaste, Liivika pere liikmete, seejuures ka enda elulugu on vist küll seltsi rajamisest saadik igaühes meis pesitsenud. Juba seltsi rajamisel Riias nõuti sisseastujailt ankeetlehte elulooandmetega ja nende säilitamise kohta arhiivis.

Liivika sünnist peale on Eestil tulnud üle elada kaks maailmasõda ja mitu võimude vahetust koos sellega kaasnenud kannatuste ja kodudest lahkumisega.

Ootamatult ja spontaanselt kerkis Liivika täieliku liikmeskonna albumi koostamise ja üllitamise küsimus üles ühel vilistlaste klubiõhtul 28.02.2002, kus võeti vastu resolutsioon „teeme ära“! Albumi üllitamiseks vajaliku finantsilise aluspõhja kindlustasid Liivika Põhja-Ameerika Koondise liikmete rahalised toetused ning auvil! Arne Kalmu organisatoorne töö, mida soodustas tema tihe ja regulaarne liikumine Eesti ja Ameerika vahel.

Tartus Ajaloo Arhiivis leiduva, 1940. a sinna üle antud ÜS Liivika arhiivi materjalidega tutvus põhjalikult ja tegi vajalikke väljavõtteid albumi üllitamise kolleegiumi liige Elmar Joosep. Seal säilinud materjalid võimaldasid saada vajalikke andmeid nende liiviklaste kohta, kes olid Liivikas enne 1940. aastat.

Seltsi ja vilkogu Eestis taastamise järel 1990. a on vilkogu esimees J. Rebane kogunud ja kirja pannud liiviklaste eluloolisi andmeid, nagu teades, et kunagi läheb neid vaja ajaloolise ülevaate tegemisel. Neist andmeist on olnud albumi koostamisel palju abi.

Albumi esiosas on toodud kokkuvõtlikult ÜS Liivika ajalugu alates seltsi asutamisest 1909. a. Ajaloo lõikude koostamisel on nende autorid kasutanud Liivika arhiivi ja perioodika andmeid (kaasaja lõikudes ka oma isiklikke andmeid ja mälestusi). Album on illustreeritud mustvalgete ja värvifotodega.