Hinge Kaljund

Urbanowiczid

17. sajandi algus Euroopas, ajastu, mille on romantiliseks kirjutanud Alexandre Dumas vanem oma romaanis «Kolm Musketäri». Samal ajal, kui Prantsusmaal kemplevad omavahel musketärid ja kardinali kaardiväelased, on Krimmi steppides, Metsikutel Väljadel laagris pan Michael Urbanowicz oma sõjameestega. Peatselt kannab lahingutee teda Poola kuninga vägede koosseisus Smolenski ja Moskva alla... 

Nii algab ajalooline romaan «Urbanowiczid», mis lõpeb rohkem kui 350 aastat hiljem kodusel Virumaal, peategelasteks 12 põlvkonda Urbanowicze. 

See on Urbanowiczide perekonnasaaga, vaprate meeste ja nende perekondade elutee, kokku 12 põlvkonda, kes kõik kandsid sama perekonnannime, kuid muidugi mitte ainult. Urbanowiczide lahingu- ja eluteede kaudu saame ülevaate Poola, Leedu ja Eestimaa ajaloost, inimeste eluviisidest ja kommetest ning nende muutumisest kolme ja poole sajandi jooksul. Viis esimest põlvkonda Urbanowicze pidasid oma eluvõitlusi kaugel Poolamaal, Lublini lähedal, aastal 1730 aga saadeti pan Urbanowicz duelli pidamise eest välja Tsaari-Venemaa Eestimaa kubermangu ning edasi kandubki tegevus Virumaa metsade vahele, kus Urbanowitczid pidasid erinevates mõisates peamiselt möldri või veskimehe ameteid. 

Lugeja on tunnistajaks nende eluvõitlustele pöördeliste ajaloosündmuste taustal: Rzeczpospolita, Poola sõjad Venemaa, Türgi ja Rootsiga, Põhjasõda, Napoleoni sõjakäik Venemaale, Vene-Jaapani sõda, I Maailmasõda, Vabadussõda... Igal pool võitles ka Urbanowicze, olgu siis kas oma kuninga, tsaari, kodumaa või vabaduse eest. Säilinud on, muide, Urbanowiczide kirjad Vene-Jaapani sõja rindelt Port Arturi alt, mis on ära toodud autentselt.