"Vabana sündinud" on raamat emalõvist, kes satub mõne päeva vanuse kutsikana Keenia Põhjapiiriprovintsi vanema jahindusinspektori George Adamsoni ja tema naise Joy hoole alla. Joy Adamson kirjeldab värvikalt usalduslike suhete kujunemist kiskja ja inimeste vahel, nende kooselu ning lõpuks üsnagi keerukat eksperimenti- inimestega sõbrunenud täiskasvanud lõvi vabadusselaskmist.

Kui Isiolosse tagasi pöördusime, oli alanud vihmaperiood. Maa oli täis väikesi ojasid ja loike. See tegi Elsale palju lõbu, ta solistas igaühes neist ja sööstis siis värskendatuna pikkade hüpetega meie poole, et katta meid enda arvates oivalise poriga. See oli juba naljast kaugel. Meil tuli talle selgeks teha, et niisuguste kergemeelsete hüpete jaoks on ta juba liiga suur ja raske. Selgitasime talle olukorra, mõõdukalt kasutades väikest keppi. Elsa sai otsekohe aru ja hiljem läks meil keppi väga harva vaja, kuigi kandsime seda meeldetuletuseks alati kaasas. Ta mõistis ka juba seda, mis tähendab "Ei tohi!", ning kuuletus isegi siis, kui ahvatluseks oli antiloop.
Oli liigutav näha, kuidas temas sageli võitlesid jahiinstinkt ja soov meie meele järele olla. Elsale nagu enamikule koertestki näis, et kõik liikuv lausa kutsub end taga ajama, kuid tema tapmisinstinkt ei olnud veel täielikult välja arenenud. Olime muidugi hoolitsenud selle eest, et ta oma kitseliha kunagi elavana ei näeks. Elsal oli küllalt võimalusi metsloomi näha, aga et olime siis harilikult temaga kaasas, ajas ta neid taga ainult nalja pärast, tuli alati natukese aja järel meie juurde tagasi, hõõrus pead meie põlvede vastu ja jutustas tasase näugumisega oma mängust.