Romaanitriloogia sisaldab romaanid "Kuradilill" (1974), "Sugupuu" (1977) ja "Tihnik" (1980).
"Kuradilill" - "Maja oli otsekui haige loom, mis karva ajas, tuust tuusti järel varises porri, et seal segi sõtkutud saada. Jaava kissitas silmi. Roovikulatid paistsid nudiksjäänud harja seest välja nagu seljaroots rabeda naha alt. Juba pikka aega olid vihmanired läbi katuse rabisenud ja pesnud laepealseid palke. Ööseks said laeuurded pilgeni täis, vesi hakkas nagu paisu tagant alla solisema, imbus asemesse, voolas põrandapragudesse, pladises kaasavarakirstu kaanel, justkui nõuaks vastust - on siin majas veel mõni koht, mis määndamata!..."

"Sugupuus" seavad uued põlvkonnad oma elamist ajakohasemaks, lammutavad endisi hooneid, et ehitada mugavam eluase, lasevad ühel ja teisel põllul võssa kasvada, et harida mõnest raiesmikust künnimaa, uskudes selle suuremat viljakust; nii jääb eelkäijate tööst järjest vähem märke maa peale, nagu oleksid nad asjatult elanud. Sellepärast pidaski Joonas piltidest lugu…

"Tihnikus" pöördub autor taas kõlbeliste probleemide juurde. Tegevus toimub meie päevil, kuid lugemisel tekkivad mitmesugused assotsiatsioonid laiendavad tunduvalt raamatu diapasooni, viies lugeja sõja ja sõjajärgsesse pingelisse aega.