Vana kaart....................... 

Gustav (Kustav Georg) Ollik (1869 – 1965) õpetaja, koolideosakonna juhataja Haridusministeeriumis

Gustav (Kustav Georg) Ollik sündis Läänemaal Kabrametsa k. talurentniku pojana. Kooliteed alustas kohalikus vallakoolis, hiljemHaapsalu linna algkoolis. Astus Tartu Õpetajate Seminari mille lõpetas 1890.a. Täiendas end peale seda Peterburi Õpetajate Instituudis, mille lõpetas 1898.a. GO teotses õpetajana 1886-87 Võnnu v-s, 1890-95 Viljandi linnakoolis, 1898-1919 Tallinna linna algkoolides õpetaja ja juhatajana. Töötas Tallinna reaalkoolis, siin ka inspektorina. 1907 hakati koolis esmakordselt õpetama eesti keelt, esialgu vabaainena. Ehk küll eestlaste arv õpilaskonnas pidevalt suurenes, suhtuti emakeele õppimisse esiotsa üsna jahedalt. Eesti poistele muutusid emakeele tunnid kohustuslikuks 1917 kevadel. Õpetajaskond koosnes üksnes kõrghariduse ja pedagoogikutsega meesõpetajatest. Enamuse moodustasid sakslased, kuid tasapisi lisandus eestlasigi – Voldemar Päts (1909), Gustav Ollik (1910), Johannes Piiper (1913). GO töötas õpetajana ka linna I järgu tütarlastekoolis. GO oli 1919-21 Tallinna linna koolinõunik, 1921-27 haridusministeeriumi kooliosakonna juhataja. 1927 –31 teotses Riigikoolivalitsuse direktorina ja 1931-35 haridusnõunikuna. GO oli tutvunud koolioludega Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal ja Schveitsis. GO oli Tallinna Linna Algkoolide Kehvemate Õpilaste Toetamise Seltsi (1903), R Eestimaa rahvahariduse Seltsi (1906) , Eestimaa Rahvakoolide Õpetajate Vastatstikuse Abiandmise Seltsi (1907), Tallinna Pedagoogilise Seltsi (1907), ÜHISTÖÖ (1918), Eesti Punase Risti (1919), Tallinna Noortemeeste Kristliku Ühingu (1920), Harjumaa Rahvaülikooli Seltsi (1926) ja SA FENNO-UGRIA (1927) asutajaid (teotses ka juhatuses) (F-U asutamine tuli kõigepealt jutuks 1924. aastal Tallinnas soome-ugri 2. hariduskongressil, kus otsustati, et Eesti, Soome ja Ungari peavad leidma või asutama organisatsioonid, kes koordineeriks hõimuriikide tööd kongresside vahepealsel ajal. Tallinna kongress valis järgmist kongressi ettevalmistava toimkonna, kuhu Eesti poolt kuulus ka haridusministeeriumi kooliosakonna juhataja GO. Valitud isikuile tehti ülesandeks leida või luua organisatsioon, kes oleks soome-ugri kongresside mõttekandja, otsuste täitja ja levitaja. GO teotses ka Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsis, Tallinna Õpetajate Seltsis, siin oli ta auliige. Tegutses veel Koolinõunikkude Ühingus, Eesti-Soome-Ungari Liidus jne. GO oli Eesti toimkonna juhataja I Soome-Ugri kultuurikongressil Helsingis 1921.a., II kongressil Tallinnas 1924.a., ja peatoimkonna abiesimees V kongressil Tallinnas 1936.a.. A-il 1930-33 toimis GO Tallinna Linnavolinikuna rahvusliku keskerakonna rühmas ning oli rahvusnõukogu liige. GO oli ajakirja EESTI KOOL tegevtoimetaja alates 1935.a.-st. Väga hinnatav oli GO tegevus Tallinna linna koolikolleegiumi asjaajajana alghariduse korraldamisel ja maksuta alghariduse teostamisel Tallinnas. GO tegi ära suure töö Eesti uusaegse koolisüsteemi väljakujundamisel. GO oli Eesti Punase Risti II järgu I astme ordeni kavaler, annetati 1927.a. GO oli abielus Ida Ollikuga. Ida Ollik (1869 – 1953), pedagoog. I.Ollikul oli ka Erakool, ta oli üks populaarsemaid ja uuendusmeelsemaid koolijuhatajaid. Andmed: EBL täiendusköide, Tallinn, 1940; K.Laane TALLINNA KALMISTUD, Tallinn, 2002;