Kui küsida inimestelt, mida nad mäletavad Nikita Hruštšovist, siis meenub neile tõenäoliselt labane harimatu kloun, kes tagus ÜRO-s esinedes kingaga vastu kõnepulti. Kuid too lühikest kasvu jässakas energiline mees polnud sugugi vaid mingi nõukogude naljanumber, ehkki ta on paljude anekdootide tegelane. Pigem oli ta keeruline isiksus, kelle elus tuli ette võite ja kurbmänge, mis puudutasid ka tema kodumaad.
Stalini aja kuritegude kaassüüdlane Hruštšov üritas võimule tulles Nõukogude Liitu destaliniseerida. Tema julge, kuid saamatu katsega kommunismi reformida algas pikk korrapäratu protsess, mille eesmärgiks oli anda ebainimlikule süsteemile inimlik nägu. Sellega sillutas Hruštšov teed veerand sajandit hiljem tegutsenud Mihhail Gorbatšovile ja Boriss Jeltsinile, ent tema ebaõnnestumised riigi suunamisel õitsengule viivale teele ennustasid ette ka tagasilööke viimaste reformipüüdlustes.