Naha tervena hoidmine on õilmitsev tööstusharu, ometi tundub, et peaaegu keegi ei ole ühel meelel selles, mis tegelikult töötab. Mis on ühe arvates eluliselt tähtis, on teise meelest mürgine. Me ei suuda välja ravida aknet ega ekseeme, allergiad muutuvad ühe hullemaks ja autoimmuunhaigused üha tavalisemaks.

 

Arst ja ajakirjanik James Hamblin kirjutab oma raamatus sellest, kuidas me oleme praegusesse olukorda jõudnud, uurides teadust ja kultuuri selle kohta, kuidas me tänapäeval oma naha eest hoolitseme. Ta vestleb dermatoloogide, mikrobioloogide, allergoloogide, immunoloogide, iluteenindajate, tükiseebientusiastide, riskikapitalistide, amišite, teoloogide ja paari sõna otseses mõttes petisega, püüdes välja selgitada, mida õieti tähendab olla puhas. Ta eksperimenteerib isegi duši all käimisest täieliku loobumisega ja avastab, et ta ei ole üksi.

Sel teekonnal mõistab ta, et suurem osa puhtusestandardeid on tervisega seotud vähem, kui tavaliselt arvatakse. Tegelikult võib paljudes probleemides olla süüdi meie liigne seebi, desinfitseerimisvahendite ning testimata ja eksitavate nahahooldustoodete kasutamine. Kuid vähetuntud teadusvaldkond heidab valgust naha mikrobioomile – triljonitele mikroobidele, mis elavad meie nahal ja poorides. Need mikroobid mõjutavad kõike alates aknest, ekseemist ja kuivast nahast kuni selleni, kuidas me lõhname. Nahahoolduse uus eesmärk on tervisliku bioomi kasvatamine ja puhtuse loomuliku tähenduse omaksvõtmine. See võib tähendada palju vähem tegemist ning et säästame aega, raha, energiat, vett ja plastpudeleid.

 

Lihtsasti loetav ja mõistetav ning reaalsetele uuringutele tuginev „Puhas“ käsitleb käimasolevat pöördelist muutust selles, kuidas me oma nahast mõtleme, ning tutvustab lugejatele tärkavat teadust, mis on järgmistel aastatel tervise- ja heaoluteemade esirinnas.

 

Doktor James Hamblin on ajakirja The Atlantic koosseisuline ajakirjanik, Yale’i Rahvatervise Kooli õppejõud ja ennetava meditsiini spetsialist, raamatu „Kui me kehad suudaksid kõnelda“ (eesti k 2017) autor. Ta elab New Yorgis ja kasutab seepi ainult käte pesemiseks.