“Kullaketrajad” on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjuttude kogumik, mis ilmus 1978. aastal kirjastuses Eesti Raamat. Teos sisaldab rahvapärimustel põhinevaid lugusid, mille autor on kirja pannud poeetilises ja vanapärases keeles, tuues esile muistsete juttude võlu ja õpetliku sisu. Avajutus “Kullaketrajad” kohtume vanaeide ja tema kolme tütrega, kellest igaühel on oma iseloom ja saatus. Lugu on esitatud piltliku keele ja rütmilise jutustamisviisiga, mis annab tekstile erilise muinasjutulise atmosfääri. Kogumik on mõeldud nii lastele kui ka täiskasvanutele, pakkudes elamust oma ajatu keelekasutuse ja sümboolsete kujunditega.

Kreutzwaldi muinasjuttudes on kesksel kohal headuse ja kurjuse, tarkuse ja rumaluse, aususe ja ahnuse vastandused. Nii ka “Kullaketrajates”, kus tütarde erinevad iseloomud toovad kaasa erinevad tagajärjed, kinnistades rahvajuttudele omast moraali: aus ja töökas inimene leiab õnne, samas kui laisk ja edev jääb ilma. Raamatu poeetiline stiil, rahvapärased väljendid ja vanamoodi kõlapilt loovad erilise sideme eesti suulise pärimusega. Lisaks rikastavad teost illustratsioonid, mis on omaette kunstilised tõlgendused jutust ja annavad lugemisele visuaalset sügavust.

Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803–1882) oli eesti rahvusliku liikumise suurkuju, rahvuseepose “Kalevipoeg” looja ja rahvajuttude kirjapanija. Tema töö rahvaluule kogumise ja kirjanduslikuks vormistamisega pani aluse eesti muinasjutu klassikale. “Kullaketrajad” kuulub tema tuntumate muinasjuttude hulka, mis on läbi aegade ilmunud erinevates väljaannetes ja mida loetakse ka tänapäeval. Kreutzwaldi panus seisneb selles, et ta tõi rahvasuus levinud lood kirjandusse, säilitades nende poeetilise olemuse ning andes neile samal ajal ajatu kirjandusliku kuju.