Raamat kirjeldab uut tüüpi võistluslikku keskkonda, milles kultuuriorganisatsioonid tänapäeval tegutsema peavad, ning seda, kuidas selles keskkonnas uute väljakutsetega toime tulla.

Tänapäeva kultuuritarbija on varasemast erinev: piirid „kõrgkultuuri“ ja „popkultuuri“ vahel on tema jaoks üha ähmasemad ning publik ootab kultuurikogemust, mis ühtlasi lahutaks meelt. Autor tutvustab strateegiaid, mille abil tekitada inimestes kultuuri tarbimise harjumust, maksmata seejuures lõivu kultuurikorralduse reeglile number üks: tarbija maitse ei tohiks juhtida kunstiteose valmimist. Raamat keskendub enim turunduse aspektidele, mis on seotud nende uute väljakutsetega, näiteks sihtgrupi määratlemine, kultuuri reklaamimine ja kultuurinähtuse või -sündmuse positsioneerimine meelelahutusest küllastatud kultuuriturul. Eraldi peatükid on pühendatud uue kultuuritarbija analüüsimisele, turunduse rollile kultuuriorganisatsioonis, kultuuritarbija motivatsioonile ja valikutele, turu sihtgruppideks jagamisele, publikuuringutele, „kultuuritootele“ ja selle publikuni viimisele, hinnapoliitikale ja toetustele ning reklaamile-promotsioonile.