Ismail Kadare sündis 1936. aastal Gjirokastëris, Albaanias. Oma kõrgkooliõpinguid alustas ta Tirana ülikooli ajaloo ja filoloogia teaduskonnas ning hiljem jätkas Maksim Gorki nimelises kirjandusinstituudis Moskvas. Albaania kommunistliku režiimi perioodil kasutas Kadare oma loomingusse kätketud peent allegooriat ründamaks totalitarismi ja sotsialistliku realismi doktriine. 1990. aastal palus ta Prantsusmaalt poliitilist varjupaika, avaldades Albaania demokratiseerimist toetanud sõnavõtte. Kadare sõnade kohaselt on "diktatuur ja tõeline kirjandus omavahel kokkusobimatud. Kirjanik on diktatuuri loomulik vaenlane.

 Siiski keeldub Kadare nimetamast ennast dissidendiks, leides, et Enver Hoxha erakordselt paranoilise ja suletud režiimi puhul ei tulnud selline roll kõne alla. Kadare romaanid tuginevad paljuski Balkani ajalool ja legendidel. Vajadusest alluda poliitilisele tsensuurile on neis rohkelt peidetud irooniat ja allegooriat. Näiteks 1981. aastal avaldatud teoses asetas ta totalitaarses riigis toimuva tegevuse Osmanite riigi pealinna. Raamat keelustati Albaanias peaaegu kohe ilmumise järel.

Eesti keeles on Kadare loomingust ilmunud: "Loorikaravan", "Murtud aprill", "Kuri aasta". Kuigi Kadare kirjutab albaania keeles, eelistab ta, et tema teoseid tõlgitaks teistesse keeltesse prantsuse keele vahendusel. Kadare töid on avaldatud enam kui 40 riigis ja tõlgitud rohkem kui 30 keelde.

Tema loomingut on võrreldud Nikolai Gogoli, Franz Kafka ja George Orwelli loominguga.