Alzheimeri tõve tekkepõhjuste lahtimurdmisele on kulutatud sadu miljoneid. Vaatamata sellele on tulemus kasin: ehkki käputäis ravimitel on teatud sümptomitele piiratud positiivne efekt, ei mõjuta neist ükski haiguse kulgu. Veelgi enam, mõningate uuringute sõnul pole need ravimid mitte ainult väheefektiivsed, vaid teatud juhtudel kognitiivset taandarengut isegi kiirendavad. Alzheimeri tõbi on aju vastus teda mõjutavatele faktoritele nagu näiteks põletik, haiguse pärilik eelsoodumus, hormoonid, toitumine, samuti insuliiniresistentsus, D-vitamiini ja tsingipuudus. Kui kriitilistele teguritele tähelepanu pöörata, saab sõltumata east kognitiivseid võimeid säilitada, tihti ka taastada, kinnitab viimased kolmkümmend aastat Alzheimeri tõve uurimisega tegelenud doktor Dale Bredesen. Selle kinnituseks toob ta näite tõsise kognitiivse taandarenguga 78-aastasest Claudiast, kelle Montreali kognitiivsete funktsioonide hindamise testi tulemus oli null. Testid viitasid ka mitmetele varem tuvastamata sisenditele, muu hulgas hallitusest tekkivale mükotoksiinidele. Claudia polnud enam võimeline rääkima, iseseisvalt riietuma ning enda eest hoolt kandma. Raviarst kõrvaldas Claudia kokkupuute biotoksiiniga, optimeeris mürkide väljutamist, kohandas tema dieeti ja alustas sünapsite teistsugust toetamist. Nelja järgneva kuu jooksul paranes vanadaami seisund tuntavalt – ta suutis taas rääkida, kirjutada, end osaliselt riietada, oma mehega isegi jalga keerutada. Claudia juhtum näitab, et mõnedel puhkudel on võimalik ka haiguse hilises faasis tõve progressi mitte ainult peatada, vaid ka tagasi pöörata. Dr Bredeseni programmist pole päästvat abi mitte üksnes neile, keda on tabanud Alzheimeri tõbi, vaid ka kõigile neile, kes soovivad arendada oma keskendumis- ja töövõimet, parandada mälu ning kõneosavust.