On üks linnake, mille elu on korraldatud väga mõistlikult. Linnas on üks kirjanik, üks poetess, üks ekskavaatorijuht, ühtki ametmeest ei ole üleliia. Linna elu keskpunktiks on krematoorium, sest lõppude lõpuks saab meist kõigist põrm. Kirjanik, kes kirjutas romaani "Meie emad ostsid asju, et ei tuleks sõda", otsustab üles otsida kõik kaheksa linnaelanikku, kes ostsid selle raamatu, et teada saada, kas tal on mõtet kirjanikuna jätkata ning kellele ja milleks tema loomingut vaja on.  Otsingut aitab läbi viia kirjaniku alter ego – ajakirjanik. Meeste teekond osutub ootamatult keerukaks, kuna kõik inimesed, kel romaaniga kokkupuude on olnud, hakkavad järjest surema või käest lipsama. Mälestused ja fantaasia lähevad sassi ja suhted muutuvad vägagi segaseks. Mis kõige hullem – kirjanik avastab, et ta ei pruugi enam ise eluski olla.