Andrus Kasemaa romaani „Minu kangelased” kangelased pole just need, keda kutsutakse kuulsusteks. Vastupidi, nad on täiesti mittekuulsad, aga tuleb välja, et just nende nähtamatute inimeste elud peidavad endas kõige pöörasemaid lugusid. Endine Harkovi trammijuht, tema geniaalsest kokast naine, koerad ja rokkmuusikaarmastus. Isa ja tema rokkiv noorus, ema, kes veel pensionipõlveski panustab kaitsetööstusettevõttes, et viimaks täide viia oma unistus ja tuba ära remontida. Juhuslikult kodumaa teedel kohatud inimesed, kes jutustavad oma elust kõige kummalisemaid lugusid – mis nende jaoks on muidugi kõige tavalisemad. Sest see on nende elu. Ja kõik see kokku on – võta või jäta! – meie aeg. Veider ja naljakas, nukker ja lõbus …

Kasemaa jätkab „Minu kangelastes” hõllanduslikku tööd tänapäeva argi-Eesti kroonikuna, millega ta tegi algust oma eelmises raamatus „Au kolhoosikorrale!” ja mis leidis lugejate seas väga head vastuvõttu. Seekordsed lood elust enesest on sageli isiklikuma tooniga, sest on põhiosas korjatud isa ja ema suust.