Kõik vajalikud andmed ekspertiisiaktil.

Nikolai Triik sündis Tallinnas Niguliste tänaval rätsepmeister Kusta Triigi esimese lapsena. Õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal. Samal aastal astus ta Peterburi parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskooli, mille nimekirjast kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast. Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees.

 

Albumi "Noor-Eesti" III kaas, 1908

1906. aasta kevadel sõitis Helsingisse, veetis koos Konrad Mäe ja Aleksander Tassaga suve Ahvenamaal ning sügisel astus Soome Kunstiühingu kooli. Sama aasta hilissügisel siirdus Pariisi, kus õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi), Académie Julianis ning aastatel 1907–1908 École des Beaux-Artsis Gabriel Ferrieri juures.

1907. ja 1908. aasta suve veetis Triik Norras, kuhu umbes samal ajal siirdusid ka teised Pariisi eesti kunstnikekoloonia esindajad Jaan Koort, Konrad Mägi, Roman Nyman ja Aleksander Tassa, kõik innustatuna huvist Põhjamaade kultuuri ja looduse vastu.^[3] 1908. aasta sügisel läks kunstnik uuesti Peterburi ning täiendas end vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures. Samas omandas ta graafikaoskusi Peterburi Kunstiakadeemias professor B. Maté juures.^[3]

Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus tegutses innukalt kunstielu arendamisel. Kogus Eesti Rahva Muuseumile rahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada II Eesti kunsti ülevaatenäitust, avaldas ajakirjanduses selgitavaid üleskutseid, valmistas näituse plakati kavandi, osales praktilises organiseerimises ja esines ka näitusel.

Alates 1905. aastast võttis ta osa Noor-Eesti väljaannete kujundamisest. Temalt pärinevad Noor-Eesti I ja III albumi kaanejoonistused.^[3] Aastatel 1910–1911 juhatas ajakirja kunstiosakonda. 1910 sõitis Kopenhaagenisse ja sealt Berliini, kus jätkas enesetäiendamist ja loometööd. Seal kohtas ta 1913. aastal Põhja-Aafrika reisilt kodumaale tagasi pöörduvat Ants Laikmaad ning maalis tema portree ^[4]. Eestisse naasis ta samal 1913. aastal.

Naasnuna töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. Oli aastast 1916 Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige, 1919–1920 haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja^[5]. Osales kooliõpetajate pataljoni koosseisus Vabadussõjas.^[6]

 

Foto Nikolai Triigist

Aastast 1920 kunstiühingu Pallas liige. Aastal 1921 siirdus Tartusse, asus tööle kunstikoolis Pallas, juhatas seal aastatel 1922–1926 oma maaliateljeed ning oli ajuti ka graafikaõpetaja. Konrad Mäe haiguse ajal oli ajutiselt koolijuhataja kohusetäitja (1924–1925).

Aastatel 1926–1928 oli Tallinnas vabakunstnik.

1928 naasis Tartusse Pallasesse – esmalt graafika õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana.

Aastal 1933 sai Nikolai Triik professoriks.

1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist Pallas pensionile ning asus elama Tallinna sugulaste juurde, kus peagi suri.

Nikolai Triik on maetud Evaldite perekonnakalmistule Leetse-Lepikul, Pakri poolsaarel.