Olav Maran, nooruspõlve joonistus.

Olav Maran on sündinud 1933. aastal.

1959 aastalasus lõpetas ta Eesti NSV Riiklikku Kunstiinstituuti graafika eriala. 1959–1965 töötas ta ajakirjas Pikker kunstniku ja karikaturistina, seejärel on olnud vabakunstnik.

Näitustel eksponeeris Maran enamasti lihtsustatud vormikäsitlusega linnavaateid ja vaikelusid. Motiive leidis kunstnik Tallinna vähemesinduslikest piirkondadest. 1960. aastate algusest, mil kunstnik elas paberivabriku lähedal, on ta loomingus mitmeid vabriku enda ja selle ümbruse vaateid. Neis "karmi stiili" linnapiltides väljendub tollast aega iseloomustav sünguse ja troostituse tunne, soov vältida kõike ilusat ja idüllilist.

Varasemates portreedes keskendub tähelepanu rohkem vormile ja värvile kui maalitava psüühikale.

Murranguliseks kujunes 1968. aasta, kui kunstniku maailmakäsituses toimus pööre religioossuse suunas. Sellest peale on ta maalinud natuuritruid poeetilisi pilte Põhja-Eesti loodusest, lilli, eelistatavalt amarüllilisi, liiliaid ja pojenge, eriti valgeid, ning vanameisterlikus laadis vaikelusid. Väljendades sisenduslikult oma selginenud elutunnetust, suhtub Maran pieteediga loodusesse ja lihtsaisse argiesemeisse, mis omandavad tema kujutatuina sisemise harmoonia ja sügavama eetilise tähenduse. Tihe ja korrektne maalimisviis tekitab tugeva vormi- ja ruumitunde. Esemete kujutamisel näitab kunstnik meisterlikku materjali edasiandmise oskust. Väheste portreemaalide seast tõuseb esile 1981. aastal valminud "Kirjakunstnik Sylvia Liiberg". Askeetlikes looduspiltides realiseerib Maran oma filosoofilise taotluse väljendada suurt väikese, keerulist lihtsa kaudu. Kasutamata stiliseerimist, rakendades realismi rikkalikke võimalusi, suudab Maran lihtsate objektide kujutamise kaudu edastada üldisemat ja kandvamat tõetunnetust.

Soovikorral saab tulla enne üle vaatama, ise ostsin oma 4 aastat tagasi osta.ee oksjonilt.

Lisaks on veel 2 joonistust (lisan eraldi)