20. sajandi ühe olulisema teatrimehe Peter Brooki ligi pool sajandit tagasi eesti keeles Loomingu Raamatukogu väljaandena kolletuval paberil trükivalgust näinud „Tühi ruum” ja ligi kolmkümmend aastat tagasi pehmekaanelisena ilmunud „Nihkuv vaatepunkt” on sõna otseses mõttes „ära loetud”. Päevselge, et need raamatud tuleb uuesti välja anda, et uutel huviliste põlvkondadel ei tekiks katkestust emakeelse teatrikirjanduse lugemisse.

 

Kui „Tühjas ruumis” lähtus Brook vajadusest puhastada teatriruum sinna sajandite jooksul kuhjunud dekoratsioonide ja rekvisiitide lademetest – raamat algab enesestmõistetavuseks kujunenud definitsiooniga teatrist: kui keegi läheb läbi ruumi ja keegi teine seda vaatab, siis ongi kõik, mida on vaja teatri sünniks –, siis käesolevale väljaandele on lisatud üle 90-aastase Brooki mõni aasta tagasi ilmunud mõtted ülesandest puhastada meie sisemist ruumi, et saaks tekkida „ülim tühi ruum”.

 

Anu Lamp