Erinevalt Saksa sõjaväelastest ei lubatud punaarmeelastel Teise maailmasõja ajal päevikut pidada. Mõned, nende hulgas ka sõjaväetõlk Jelena Rževskaja (s 1919), siiski söandasid seda vargsi teha. Toonaseid märkmeid on ta kasutanud oma dokumentaal- ja ilukirjanduslikes teostes, paljud aga jäid kinni tsensuuri (ja enesetsensuuri) kitsasse väravasse.

Käesolev raamat koosneb enamasti just neist mälestus- ja muljekildudest ning mõtisklustest. Selle kolmandas osas kirjeldab Adolf Hitleri otsingutes ja identifitseerimises vahetult osalenud tõlk põnevaid üksikasju, mis ta menukist „Berliin, mai 1945” (eesti keeles ilmunud 1969. aastal) ühel või teisel põhjusel välja jäid.

„Olemata diplomeeritud ajaloolane, võin ma käsitleda ainult neid ajaloosündmusi ja ühiskonnaelu ilminguid, milles ise osalesin. Käesoleva läbinisti isikliku, kuid dokumentidele tugineva raamatu peamine väärtus peaks olema selle tõetruudus,” kirjutab Jelena Rževskaja.