Benvenuto Cellini, itaalia kullassepp ja skulptor, on oma autobiograafia kirja pannud lopsakas rahvakeeles. Cellini annab värvika pildi endast kui mitmekülgsest, uhkest ja sõltumatust mehest. Ta ei väsi kiitmast nii oma kunsti, mida ta üle kõige armastab, kui oma kunstnikuvõimeid – need tunnistab ta lausa võrratud olevat.

Autobiograafia ongi toonud Cellinile suuremat kuulsust, kui seda oleks suutnud teha üksnes tema looming.

Alates 18. sajandist, mil Cellini eluraamat tõlgiti inglise, saksa ja prantsuse keelde, on see saanud lausa menuromaaniks ja sellest on ilmunud hulgaliselt erinevaid tõlkevariante ning arvukalt kordustrükke.