Et nad hakkavad mind Labernalt taga otsima, oli ju ette teada. Kuigi ma tõtt-öelda lootsin, et nad võibolla ei hakka. Või vähemalt ei hakka nii kiiresti. Lootsin seda ka pärast kirja, mille professor Lootsar Tartust käsipostiga mulle augusti algul oli saatnud. Sealt selgus, et Tartus oli SD mind juba otsimas käinud ning Lootsar, oma tõreda närvilisuse kiuste tubli mees, oli nad Läänemaa asemel hästi ebamääraselt kuskile Võrumaale mu arvatavaile jälile juhatanud. Nii et ma olin sunnitud mõtlema: vähemalt ses üksikasjas lausa fataalsel moel seesama mis Jüri Vilmsi puhul. Kui Vilms oli kaheksateistkümnenda aasta kevadel Tallinnast kadunud ja sakslaste salaja Soome läinud, oli politseiagent Jakobson käinud teda kolm korda tema Pärnu maantee korteris taga otsimas. Ja doktor Püümann, Vilmsi sõber, kes elas sessamas korteris, oli seletanud: Vilms olevat sõitnud ära Võrumaale...