Thomas B. Costain. Viimne armastus

Ma tahaksin selgeks teha, et see lugu Napoleonist P. Helenal ja inglise tütarlapsest, kes ta ellu tuli ta viimastel eluaastatel, pole ei biograafia ega jutustus ajaloo sündmustikul. Nende kuude jooksul, mis Napoleon Balcombe´ide külalisena elas, kiindus ta nende vallatusse tütresse. Hiljem, kui tüdruk üles kasvas ja kunagise Euroopa isanda elu Longwoodis talle üha vastumeelsemaks muutus, pidas ta kiindumus Betsysse sammu tema kujunemisega, mida Betsy tütar hilisemail aastail nimetas “tõesti erakordseks iluks”. Napoleon oli väga armukade neile Inglise rügemendi ohvitseridele, kes Betsyt ballidele viisid, kinkis talle asju, mis ta tavaliselt oli hoidnud sügavaima kiindumuse väljendamiseks, laenas talle oma hobuse võidusõidust osavõtuks.
Mis juhtus pärast Balcombe´ide pere P. Helenalt lahkumist, seda võib lühidalt kirjeldada. William Balcombe nimetati Austraalia varakantsleriks. Ta purjetas sinna kogu oma perega, välja arvatud Betsy, kes oli vahepeal abiellunud. Jane suri teel sinna ja William Balcombe ei püsinud kaua ametis. Ta kahe poja järeltulijad elavad ikka veel Austraalias. Üks neist, Dame Mabel Brookes, suure tennisemängija Sir Norman Brookesi abikaasa, on kirjutanud ja hiljuti kirjastanud suurepärase ja väga huvitava teose St. Helena Story. Selles ta paljastab mõningaid asju ja näib selgeks tegevat, et on rohkem, mida võiks rääkida. Dame Brookes oli see, kes ostis “Kanarbiku” ja kinkis selle Prantsuse valitsusele, sõbralik žest, millega, nagu tema seda väljendab – pani käe hetkeks Betsy pihku.
Betsy abielu oli lühike ja jättis ta kaunis kitsikusse. Joseph Bonaparte külastas teda mitu korda pärast seda, kui ta oli oma Ameerika kinnisvara müünud ja Inglismaale elama asunud. Kogu nende jutt puudutas Napoleoni ja ta elu saarel vangis. Hiljem endise keisri vennapoeg, prints Louis Napoleon, külastas teda pidevalt oma Inglismaal eksiilis olemis ajal. Jälle jutt oli Napoleonist ja ta P. Helena kurbadest aastatest. Mõlema külalise arvates oli Betsy sarmikas ja silmale ilus. Kui Louis Napoleon ennast keisriks kuulutas, 1851. a. coup d´etat, andis ta Betsyle suured maaomandid Alžeerias.

1993 | 303 lk | 142 x 207 mm | Pehmekaaneline | Kirjastus: Ajaraamat | ISBN: 9985823002

Seisukord: Hea

TASUMINE JA SAATMINE: 

• Valides DPD, tasute pakiteenuse eest ettemaksuna ostu sooritamise hetkel.
• Kauba käest-kätte üleandmine ei ole kahjuks võimalik.
• Mitme ostu korral võib transpordikulu suureneda. 
  Mitu ostu ühe saadetisena vaid siis, kui ostja ei kasuta tasumisel deposiitmakset.
• Kui ostja soovib seadusest tulenevalt tagastada toote(d), siis tasub tagastusega seotud kulud ostja.

SEISUKORD:

• Väga hea (minimaalsete kulumisjälgedega)
• Hea (mõõdukalt kulunud). Raamatul võib esineda lehtede ja/või kaante rebendeid ning muljumisi, väiksemaid köitekahjustusi, plekke, sissekirjutusi/joonimisi
• Rahuldav (kulunud ent lugemiskõlblik). Kaantel ja lehekülgedel võib esineda rebendeid või muljumisi, plekke, mis võivad kohati  takistada lugemist, köitekahjustusi, märkmeid, joonimisi. Leheküljed on alles ja köide püsib koos.
• Märkused seisukorra kohta on seisukorra juures (juhul kui on põhjust midagi eraldi ära märkida).
• Raamat seisukorraga "Hea" või "Rahuldav" ei pruugi olla piisavalt esinduslik kinkimiseks.
• Kaanepilt vastab müüdavale tootele, kuid ei anna tervikülevaadet toote seisukorrast.
  Kui vajate täpsemat ülevaadet seisukorrast, siis palun küsige.
• Kui raamat jõudis Teieni halvemas seisukorras kui eeldasite, siis palume, et võtaksite meiega ühendust.