See üpris isesugune raamat on raskesti määratletav. Puhtalt aimeraamatuks on ta liiga poeetiline, ilukirjandusliku teose jaoks liialt arutlev. Päris kindlasti on see aga üks omapärasemaid raamatuid eesti kirjanduses ja sealjuures näivalt lihtsamaid. Sest mis on lihtsamat kui rahvalaulu ja meid ümbritseva looduse seostamine, ehkki selle peale pole varem tuldud.

 

Milleks kõigeks on rahvaluulet üldse ja eriti rahvalaulu kasutatud: küll etnograafilis-olmeliste seikade selgitamiseks, küll ajaloosündmuste ja ajaloojärkude illustreerimiseks, küll mütoloogiliste hüpoteeside tõestamiseks jne. Kuid rahvaluule loodustunnetust ei ole siiani püütud rahvalaulu abil avada. Tõnn Sarv teeb seda, võib olla objektiivse süsteemsuse ja põhjalikkuseta, kuid see-eest märkimisväärse sugestiivsusega.

 

Illustreerinud Evi Tihemets.

 

Trükiarv 23000.