AIVAR HALLERI senine elu on olnud justkui üks võimas, kindlakäeliselt juhitud sümfoonia. Tundub, et tema taktikepi puudutuseta on Eestis jäänud vaid üksikud viimaste aastakümnete võimsate äride edulood. Samuti tundub, et meil siin ei ole ühtegi lugupeetud õpetlast, kelle elutee poleks Aivari omaga ristunud. Ainulaadsete partiidena on kõlanud profisport, teater, vangla ja ettevõtlus, sealhulgas tippärimeeste mentorlus, aga ka Eestile uue haridussüsteemi visandamine. Kõige selle juures on ta suutnud olla armastav pereisa ning abikaasa.

Lõpuks ometi on kogemused ja taipamised, mis seda ülipõnevat elurada palistavad, kokku seotud üheks looks. Kutsume sind, kallis lugeja, nautima selle üsna uskumatu ja õpetliku teose esimest osa.

„See raamat omab kahte kõige olulisemat komponenti, mida üks hea raamat minu arvates edasi annab. Ühelt poolt põnevaid lugusid, mis muudavad raamatu luge­mise kaasakiskuvaks, nii et raske on seda käest panna. Ja teiselt poolt elulisi ja väärt õppetunde, mis panevad enda elu üle järele mõtlema ja võivad tulevikus kaasa aidata paremate otsuste tegemisele.“
ROLAND TOKKO

„Ma pole raamatut lugedes ammu niimoodi naerda saanud. Mõnusa huumori ja eheda keelekasutusega autobiograafiline, ajalooline dokument. Väikese Eesti poisi kasvamine meheks, oma kukkumiste, tõusmiste, traagika ja õppetundidega. See on rohkem kui ühe inimese analüüs oma arengust ja ühiskonna mõjust inimese kujunemisele.“
RITA RÄTSEPP

„Teie käes on läbi-lõhki pühendunud isiku aus jutustus oma võitlusest eneseteostuse väga konarlikul teel. Autor on suure lugemuse, terava silma ja tundehella loomuga iseõppija. Paraku on ta ka otsekohese ütlemisega ja kammitseva tagasihoidlikkuseta isik, kes on kogu aeg teel tippu, sest vähem teda ei rahulda ka siis, kui ümberringi on soo ja pole teada, kus need tipud asuvad. Aivar Haller on olnud, oludest hoolimata, sportlikult visa ja järjekindlalt nõudlik enda suhtes. Autoril õnnestus ühtäkki aru saada, et viimased tosin aastat on ta, julgesti unistav saavutaja, istunud vangis – alateadvuse keldris riivi ja luku taga. Kuid Aivar ei loobunud unistamisest. Ta sidus unistused süsteemiks ja asus otsima otstarbekat teed nende teostamiseks.“
ÜLO VOOGLAID