Vasco Pratolini. Vaeste armastajate kroonika

Vasco Pratolini romaan Vaeste armastajate kroonika viib lugeja Firenze kesklinna lühikesele tänavale nimega Via del Corno, kus kitsas ruum seab kokku terve rea elanikke. Need on väikekaupmehed, üürnikud, tööinimesed ja nende pered, kelle igapäevaelu kulgeb 1920. aastate keskel, fašismi tõusu aastatel 1925–1927. Tänav ei ole pelgalt taust, vaid romaani tegelik keskpunkt, mille seinte vahel põimuvad inimeste omavahelised suhted, arusaamatused, lootused ja hirmud. Pratolini laseb lugejal tajuda, kuidas ühe linnaosa elu rütm sünnib kuulujuttudest, trepikodade vestlustest ja poolsalajastest kokkusaamistest ning kuidas naabruskond moodustab omaette kogukonna, mis harjub pideva jälgimise ja pingega.

Teos kujutab kirevat inimkooslust, kus armusuhted, sõprused ja peresidemed puutuvad kokku poliitilise surve ja vägivallaga. Via del Corno elanikud liiguvad rõõmu ja lootuse ning valu ja surma vahel, üritades leida kindlust olukorras, kus võim demonstreerib end marssivate salkade, repressioonide ja pealetükkiva ideoloogiaga. Pratolini näitab, kuidas eramute seinad ei peata uudishimu ega kuulujuttu ning kuidas üksiku inimese valikud kanduvad üle kogu tänava meeleolule. Romaani keskmes on arusaam, et väikese linnaosa elu ei saa lahutada ajastu suuremast loost; lokaalsed konfliktid ja intiimsed suhted sulavad ühte poliitilise ajastu pöördepunktidega, jättes lugejale mulje tihedast, elusast, ent samas haavatavast maailmast.

Vasco Pratolini oli Firenze päritolu töölisklassist kirjanik, kes katkestatud koolitee tõttu pidi juba varakult töötama erinevatel ametitel ning kujunes suuresti iseõppijana. Ta liitus kunstnike ja kirjanike ringkondadega, tegi koostööd kirjandusajakirjadega ning kolis hiljem Rooma, säilitades loomingus siiski tiheda seose Firenze töölislinnaosadega. Tema varasemad jutustused ja romaanid ühendavad realistliku vaatlusviisi ja lüürilise tooni, keskendudes linnaäärsete piirkondade noorusele, vaesusele ja moraalsetele valikutele. Vaeste armastajate kroonika kuulub samasse neorealistlikku joonesse, kus ühe tänava elanikud moodustavad justkui laboratooriumi, mille kaudu autor uurib nii tundeelu kui ka ühiskondlikke pingeid.

1959 | 384 lk | 143 x 210 mm | Kõvakaaneline | Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus | ISBN:

Seisukord: Hea

TASUMINE JA SAATMINE: 

• Valides DPD, tasute pakiteenuse eest ettemaksuna ostu sooritamise hetkel.
• Kauba käest-kätte üleandmine ei ole kahjuks võimalik.
• Mitme ostu korral võib transpordikulu suureneda. 
  Mitu ostu ühe saadetisena vaid siis, kui ostja ei kasuta tasumisel deposiitmakset.
• Kui ostja soovib seadusest tulenevalt tagastada toote(d), siis tasub tagastusega seotud kulud ostja.

SEISUKORD:

• Väga hea (minimaalsete kulumisjälgedega)
• Hea (mõõdukalt kulunud). Raamatul võib esineda lehtede ja/või kaante rebendeid ning muljumisi, väiksemaid köitekahjustusi, plekke, sissekirjutusi/joonimisi
• Rahuldav (kulunud ent lugemiskõlblik). Kaantel ja lehekülgedel võib esineda rebendeid või muljumisi, plekke, mis võivad kohati  takistada lugemist, köitekahjustusi, märkmeid, joonimisi. Leheküljed on alles ja köide püsib koos.
• Märkused seisukorra kohta on seisukorra juures (juhul kui on põhjust midagi eraldi ära märkida).
• Raamat seisukorraga "Hea" või "Rahuldav" ei pruugi olla piisavalt esinduslik kinkimiseks.
• Kaanepilt vastab müüdavale tootele, kuid ei anna tervikülevaadet toote seisukorrast.
  Kui vajate täpsemat ülevaadet seisukorrast, siis palun küsige.
• Kui raamat jõudis Teieni halvemas seisukorras kui eeldasite, siis palume, et võtaksite meiega ühendust.