Viimse meheni . Raimond Kaugver
- Item ID: 223388813
- Watch item
- Share
Viimse meheni . Raimond Kaugver
Item ID: 223388813
Item condition: Used
You can buy this item even if you don't yet have an Osta.ee user account
NB! If you are not located in Estonia. Ask from seller via questions section if they ship out of Estonia.
NB! If you are not located in Estonia. Ask from seller via questions section if they ship out of Estonia.
| Viewed: | 40 |
|---|
Lehola, Harjumaa, Eesti
1
Buyer Protection free on every purchase
- Secured payments
- Authenticated sellers
- Fast support
- Favorable transport
| Item condition: | Used |
|---|---|
| Location: | Lehola, Harjumaa, Eesti |
| Quantity: | 1 |
| Shipping/Delivery: |
SmartPOST: from 2.64 EUR (XS)
Omniva: from 1.23 EUR (XS)
DPD Pickup locker/parcel shop: 1.76 EUR (S)
Venipak: 1.35 EUR (S)
Unisend: 1.39 EUR (S)
Agreement with seller: Abi |
| Return: | Return of goods in accordance with the law. Read more |
| Payment: | by bank transfer, by deposit transfer, by transfer from Osta.ee e-account |
| Seller: | Raamatugalerii99.9%positive feedback view user's e-store |
Normaalses korras raamat!
Viimse meheni
Kooliromaan
160-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Randvelt 2017
Tutvustus
Raimond Kaugveri romaan «Viimse meheni» pole kunagi ilmunud raamatuna, see on ilmunud järjejutuna ajakirjas Haridus 19907–199110. Kaugveri autoriõiguste pärija, tütar Katrin Kaugver on huvitatud käsikirja välja andmisest raamatuna. Randvelt Kirjastus OÜ peab oluliseks, et Eesti ühe tuntuima kirjaniku pärand ka trükis ilmunud raamatuna säilitada ning soovib selle välja anda. See on lugu, mille Raimond Kaugver 1950ndail sahtlisse kirjutas ja mille käsikirja ta alles 40 aastat hiljem sõprade õhutusel sahtlist välja võttis. See on tõestisündinud lugu.
1940. aasta hilissuvel tuleb ühes Eesti väikelinnas, mis äratuntavalt sarnaneb Rakverega, salaja kokku salgake koolipoisse – Rasmus Tombak, Lennart Adar, Kristjan Mollat ja Valmen Rajala –, et asutada ei midagi vähemat kui põrandaalune rühmitus. «Tarvis on midagi ette võtta, kurat! Mina ei kannata seda enam välja! Hea küll, käid õhtul mööda linna ja rebid mõne loosungi maha. Aga see on ikkagi sihuke juhuslik temp, rohkem poisikeste ulakus. Tahaks teha midagi konkreetsemat, asjalikumat! Näete ju ise — üks ja teine astub komnooreks, annavad seinalehti välja, propageerivad enamlust! Niimoodi jääb ju mulje, et kõik on korras, elu läheb edasi, vaata et juubeldame koguni kaasa!» pahvatab noorim sõpradest, seitsmeteistkümneaastane Rasmus. Poistel on tõsi taga. Nad vannuvad sealsamas, et ei reeda üheski olukorras, sündigu nendega mis tahes, üksteise nimesid. Rühmituse nimeks saab «Viimse meheni».
Nagu kirjutab Katrin Kaugver raamatu eessõnas, siis jutustusse «Viimse meheni» – autor ise nimetas seda kooliromaaniks – tuleks suhtuda kui ilukirjandusse. Sündmustel on küll tõepõhi all, tegevuspaigad on reaalsed, aeg ja koht selgelt määratletud, tegelastel kindlasti prototüübid, ent tegemist ei ole puhtakujulise dokumentaaljutustusega. Autor on mitmeid koolikaaslasi ja õpetajaid jutustuses küll päris nimepidi maininud, ent loo peategelased on siiski üdini kirjanduslikud kujud. Ka ei ole sellenimelisest salaühingust kusagilt lugeda. Rakverelased teavad küll rääkida, et mõned aastad hiljem oli kooliõpilastel tõesti üks põrandaalune organisatsioon.
Ja mööngem – eks sõltu ühe salaühingu käekäik ju sellest, kui salajas seda suudetakse hoida. Kui poisid pidasidki oma sõna? Viimse meheni? Üks autentne dokument oli autoril jutustust kirjutades siiski käepärast: tema enda kooliaegsed päevikud. Mingi uskumatu ime läbi on need tänaseni säilinud.
1940. aasta hilissuvel tuleb ühes Eesti väikelinnas, mis äratuntavalt sarnaneb Rakverega, salaja kokku salgake koolipoisse – Rasmus Tombak, Lennart Adar, Kristjan Mollat ja Valmen Rajala –, et asutada ei midagi vähemat kui põrandaalune rühmitus. «Tarvis on midagi ette võtta, kurat! Mina ei kannata seda enam välja! Hea küll, käid õhtul mööda linna ja rebid mõne loosungi maha. Aga see on ikkagi sihuke juhuslik temp, rohkem poisikeste ulakus. Tahaks teha midagi konkreetsemat, asjalikumat! Näete ju ise — üks ja teine astub komnooreks, annavad seinalehti välja, propageerivad enamlust! Niimoodi jääb ju mulje, et kõik on korras, elu läheb edasi, vaata et juubeldame koguni kaasa!» pahvatab noorim sõpradest, seitsmeteistkümneaastane Rasmus. Poistel on tõsi taga. Nad vannuvad sealsamas, et ei reeda üheski olukorras, sündigu nendega mis tahes, üksteise nimesid. Rühmituse nimeks saab «Viimse meheni».
Nagu kirjutab Katrin Kaugver raamatu eessõnas, siis jutustusse «Viimse meheni» – autor ise nimetas seda kooliromaaniks – tuleks suhtuda kui ilukirjandusse. Sündmustel on küll tõepõhi all, tegevuspaigad on reaalsed, aeg ja koht selgelt määratletud, tegelastel kindlasti prototüübid, ent tegemist ei ole puhtakujulise dokumentaaljutustusega. Autor on mitmeid koolikaaslasi ja õpetajaid jutustuses küll päris nimepidi maininud, ent loo peategelased on siiski üdini kirjanduslikud kujud. Ka ei ole sellenimelisest salaühingust kusagilt lugeda. Rakverelased teavad küll rääkida, et mõned aastad hiljem oli kooliõpilastel tõesti üks põrandaalune organisatsioon.
Ja mööngem – eks sõltu ühe salaühingu käekäik ju sellest, kui salajas seda suudetakse hoida. Kui poisid pidasidki oma sõna? Viimse meheni? Üks autentne dokument oli autoril jutustust kirjutades siiski käepärast: tema enda kooliaegsed päevikud. Mingi uskumatu ime läbi on need tänaseni säilinud.
NB! Endine raamatukogu raamat, kuid ilusti hoitud.
NB! If you are not located in Estonia. Ask from seller via questions section if they ship out of Estonia.
Questions to seller
Only answered questions are visible to all users. NB! If you share your contact details, Osta.ee cannot protect you from fraudsters.